Õppemängud lasteaeda ei peaks olema lihtsalt mänguasjad, mis täidavad riiulit või võtavad ära mõne vaikse hetke. Hästi valitud õppemäng aitab õpetajal märgata, mida laps juba oskab, pakub parajat väljakutset ning annab lapsele võimaluse proovida, eksida ja uuesti alustada. Sama vahend võib sobida hommikuringi järel väikesesse tegevuskeskusesse, paaristööks, individuaalseks harjutamiseks või rahulikuks üleminekuks enne järgmist päevategevust.
Selles juhendis vaatame, kuidas valida lasteaeda õppemänge nii, et arvesse saaksid laste vanus, rühma suurus, tegevuse eesmärk, ettevalmistusaeg ja iseseisva kasutamise võimalus. Fookus ei ole sellel, et iga mäng arendaks korraga kõike, vaid sellel, et õpetaja teaks, miks üks või teine vahend rühma tuua ja kuidas seda päriselt kasutada.
Hea õppemäng annab lapsele tegevuse, mitte ainult õige vastuse
Laps peab saama vaadelda, võrrelda, proovida, liigutada ja oma valikut põhjendada. Õpetaja ülesanne on valida paraja raskusega tegevus ning vajaduse korral anda üks väike vihje, mitte lahendada ülesannet lapse eest.
1Mida õppemängu valikul hinnata?
Esimene küsimus ei ole „kas see mäng on arendav?”, sest peaaegu igas sihipärases mängus saab midagi harjutada. Kasulikum on küsida, mida laps selle vahendiga teeb. Kas ta sorteerib värvi ja kuju järgi, loendab, jutustab pildi põhjal, loob mustri, lahendab järjestuse või peab kaaslasega kokkuleppeid tegema? Selge tegevus aitab siduda mängu rühma eesmärgiga.
Teiseks vaata, kui palju laps vajab täiskasvanu abi. Kui juhend on pikk, detailid lähevad kergesti segamini ja iga käik vajab kontrollimist, sobib mäng pigem õpetaja juhitud väikerühma. Kui ülesande loogika on pärast üht näitamist arusaadav ning laps näeb tulemust ise, saab vahendi jätta tegevuskeskusesse korduvaks kasutamiseks.
Kolmandaks arvesta tegelikku rühmaruumi. Paljude väikeste osadega mäng vajab kandikut või madalat karpi, et detailid ei hajuks. Lauamäng vajab kindlat pinda ja katkestusteta aega. Ehitusvahend võiks olla sellises koguses, et kaks kuni neli last saavad korraga midagi päriselt luua, mitte oodata ühe olulise tüki vabanemist.
- Eesmärk: millist oskust või mõtlemisviisi laps kasutab?
- Kestus: kas tegevus mahub 10–20 minuti sisse või vajab pikemat keskendumist?
- Laste arv: kas vahend töötab ühele, paarile või tervele väikesele rühmale?
- Kontroll: kuidas laps või õpetaja saab aru, et lahendus sobib?
- Vastupidavus: kas osad kannatavad sagedast kasutamist ja neid saab lihtsalt korrastada?
2Vanusele ja arengutasemele sobiv raskus
Pakendil olev vanusesoovitus on vajalik lähtekoht, kuid samaealiste laste oskused ja varasem kogemus võivad olla väga erinevad. Kolme-nelja-aastasele sobib enamasti tegevus, milles reegel on kiiresti nähtav: leia paariline, pane sama värv kokku, jätka lihtsat mustrit või sobita ese õige varjuga. Suuremad detailid ja lühike tegevusring aitavad lapsel iseseisvalt alustada.
Nelja-viieaastasega saab lisada kahe tunnuse korraga jälgimist. Näiteks palu leida kõik kollased kolmnurgad, järjestada pildid sündmuste järgi või ehitada mudel etteantud pildi põhjal. Viie-kuueaastasele võib pakkuda juba mitmeastmelisi ülesandeid: vaata, võrdle, tee valik ja selgita, kuidas tulemuseni jõudsid.
Raskust saab muuta ilma uut mängu ostmata. Alustuseks jäta lauale vähem valikuid, näita üks näide või tee ülesande esimene samm koos. Kui laps saab kiiresti hakkama, lisa detaile, piirang või jutustamisülesanne. Näiteks lihtsa värvisorteerimise järel võib laps teha korduva mustri, kopeerida kaaslase ehitise või anda teisele lapsele suulise juhise.
Paraja raskuse märk
Laps ei pea kohe kõike oskama, kuid ta peaks pärast lühikest näitamist suutma vähemalt esimest sammu proovida. Kui ta vajab igal sammul täiskasvanu otsust, on ülesanne iseseisvaks tegevuseks veel liiga keeruline.
3Rühma-, paaris- ja individuaaltöö mängud
Üks vahend ei pea sobima korraga tervele rühmale. Suures rühmas töötavad hästi tegevused, kus kõik saavad kiiresti panustada: liikumisega mõistatamine, ühine pildijutustus, esemete rühmitamine või õpetaja alustatud mustri jätkamine. Sellise tegevuse eesmärk on ühine tähelepanu ja arutelu, mitte iga lapse tulemuse täpne hindamine.
Paaristöö sobib siis, kui lapsed saavad rolle jagada. Üks laps kirjeldab mudelit ja teine ehitab; üks valib pildikaardi ja teine otsib sobiva eseme; üks lahendab ning teine kontrollib. Rollid tuleks poole tegevuse pealt vahetada, et jutukam või kiirem laps ei teeks kogu tööd üksi.
Individuaalne õppemäng on kasulik rahulikus tegevuskeskuses või siis, kui õpetaja soovib ühte oskust lähemalt jälgida. Näiteks iseseisva kontrolliga LOGICO ülesandel saab laps teha valikud värviliste nuppudega ning kontrollida pärast vastuseid. Õpetaja saab jälgida, kas raskus tekib juhendi mõistmisel, tähelepanu hoidmisel või konkreetse mõiste juures. See annab rohkem infot kui lihtsalt „õige” või „vale”.
4Iseseisev kontroll ja õpetaja roll
Iseseisev kontroll ei tähenda, et õpetaja eemaldub tegevusest. Selle väärtus on selles, et laps ei pea iga otsuse järel täiskasvanu heakskiitu küsima. Ta saab ülesande lõpuni teha, tulemust võrrelda ning vajaduse korral oma valikuid muuta. Nii jääb eksimine õppimise loomulikuks osaks.
Õpetaja võib enne alustamist mõelda valmis kolm abiastet. Esmalt korda eesmärk lihtsamate sõnadega: „Leia, milline pilt sobib siia.” Teiseks juhi tähelepanu: „Vaata, mis muutus esimesel ja teisel pildil.” Alles kolmandaks vähenda valikuid või tee üks näide koos. Nii saab laps võimalikult palju ise mõelda, kuid ei jää pikaks ajaks ummikusse.
Kasulik on paluda lapsel aeg-ajalt oma lahendust kirjeldada. Küsimused „Mida sa märkasid?”, „Miks sa selle valisid?” ja „Kas seda saaks teha veel teistmoodi?” annavad keelele ning mõtlemisele rohkem ruumi kui küsimus „Kas valmis?”. Mängulist õppimist ja lapse aktiivset osalust toetab ka Harvardi käsitlus õppimisest mängu kaudu.
5Kuus praktilist tegevusideed
1. Muster, mille kaaslane lõpetab
Pane lauale kolm kuni viis värvilist ehitusdetaili korduva mustrina. Laps jätkab seda. Järgmises ringis loob laps ise mustri ning paariline peab reegli avastama. Nooremale piisab kahest vahelduvast värvist; vanem laps võib kasutada korraga värvi ja kuju.
2. Ehita kirjelduse järgi
Kaks last istuvad nii, et üks ei näe teise mudelit. Esimene kirjeldab, milline detail kuhu panna, teine ehitab. Tegevus harjutab asukohasõnu, kuulamist ja täpsust. Alustage kolmest-neljast detailist, sest liiga keerukas mudel muudab keeleülesande kiiresti mälumänguks.
3. Leia üleliigne ja põhjenda
Vali neli pilti või eset, millest kolm kuuluvad selgelt kokku. Laps valib üleliigse ja selgitab oma mõtet. Mõnikord võib olla mitu põhjendatud vastust. Näiteks õun, porgand, banaan ja pall annavad võimaluse rühmitada söödavuse, kuju või kasvukoha järgi.
4. Ülesanne lapsele, vaatlus õpetajale
Anna lapsele üks iseseisva kontrolliga ülesanne ning ära sekku kohe. Vaata, kas ta uurib pilte süsteemselt, proovib juhuslikult või parandab ise vea. Pärast küsi, milline osa oli lihtne ja kus ta pidi kauem mõtlema. Selline lühike vaatlus sobib hästi individuaalse arengu märkmete kõrvale.
5. Pildijärjestus ja jutustamine
Pane kolm kuni kuus sündmust kujutavat kaarti segamini. Laps seab need järjekorda ning jutustab, mis juhtus alguses, edasi ja lõpuks. Väiksemale lapsele vali väga selge põhjus-tagajärg; koolieelikule lisa pilt, mille asukoha üle saab arutada.
6. Ühine ehitus piiratud materjaliga
Anna kolmele lapsele ühine ülesanne, näiteks ehitada sild, kuhu mahub mänguloom. Materjali olgu piisavalt, kuid mitte lõputult. Lapsed peavad kokku leppima, millist lahendust proovida, kes mida teeb ja kuidas ebastabiilset ehitist parandada. Õpetaja saab toetada koostööd, küsides: „Kelle mõtet me veel proovinud ei ole?”
6Kuidas õppemängud rühma paigutada?
Kõiki vahendeid ei ole vaja korraga välja panna. Liiga suur valik hajutab tähelepanu ning muudab korrastamise keeruliseks. Parem on hoida nähtaval mõni tuttav mäng ja üks uus või muudetud ülesanne. Vaheta valikut siis, kui lapsed kasutavad vahendit juba väga kiiresti või huvi on selgelt langenud.
Hoia ühe tegevuse osad koos märgistatud karbis või kandikul. Lisa võimalusel lihtne pildiline meeldetuletus: mitu last võib korraga mängida, kuhu detailid pärast tagasi lähevad ja milline on valmis tegevuse näide. See toetab iseseisvust rohkem kui korduv suuline korraldus.
Planeeri ka lõpetamine. Kui ehitus võib jääda järgmiseks päevaks, loo sellele kindel koht. Kui kõik tuleb tagasi karpi panna, jäta selleks tegevusaja sisse paar minutit. Korrastamine on samuti järjestamise, loendamise ja koostöö võimalus, mitte ainult mängule järgnev kohustus.
7Kui laps ei tunne kohe huvi
Huvi puudumine ei tähenda automaatselt, et vahend lapsele ei sobi. Mõnikord pole eesmärk arusaadav, tegevus tundub liiga raske või laps ei taha tulla poolelioleva mängu juurest. Paku uut mängu rahulikul ajal, näita ainult algust ning lase lapsel otsustada, kas ta jätkab. Vältida tasub pikka esitlust, mille lõpuks on täiskasvanu kogu avastamisrõõmu juba ära teinud.
Teine võimalus on siduda õppemäng lapse huviga. Loomahuviline laps võib sorteerida loomapilte elupaiga järgi, sõidukihuviline ehitada mudeli või järjestada sõidukeid suuruse järgi. Oskus jääb samaks, kuid sisu muutub tähenduslikumaks. Paarilise valik võib samuti aidata, eriti kui ülesanne võimaldab mõlemale selget rolli.
Kui laps väldib korduvalt sama tüüpi tegevust, tasub vaadata täpsemalt, mis teda takistab. Kas detailid on käele ebamugavad? Kas juhend sisaldab liiga palju kõnet? Kas ebaõnnestumise kartus tekib kohe? Väike kohandus — suuremad detailid, vähem valikuid, vaiksem koht või üks näidis — võib muuta kogemust rohkem kui uus mäng.
Soovitatud tooted lasteaeda
LOGICO Primo raam on mõeldud 3–6-aastastele ning seda kasutatakse koos eraldi töölehtedega. Laps liigutab kuut värvilist nuppu, lahendab ülesande ja saab vastust ise kontrollida. Rühmas sobib see individuaalseks tegevuseks, paaris kontrollimiseks või õpetaja juhitud väikeseks õppehetkeks. Töölehtedest saab valida näiteks mustrid ja kujundid, loodus ja loomad, aastaajad või esimese loogikamängu.
Plus-Plus BIG suuremad ehitusdetailid sobivad hästi avatud ülesanneteks: mustri jätkamine, värvide sorteerimine, mudeli kopeerimine ja ühine ehitamine. Õpetaja saab sama materjali kasutada eri raskusastmega tegevustes, ilma et igal korral oleks vaja uut mängureeglit õpetada.
Kui rühmas on fookuses tähed ja häälikud, vaata ka artiklit „Lugema õppimise mängud: tähtedest ja häälikutest esimeste sõnadeni”. Ekraanivaba tegevuse kujundamiseks annab ideid „Kuidas vähendada lapse ekraaniaega? 9 toimivat ideed”.
Kokkuvõte
Parimad õppemängud lasteaeda ei ole tingimata kõige keerukamad ega kõige rohkemate funktsioonidega. Hea vahend annab lapsele selge tegevuse, võimaldab raskust kohandada ja sobib rühma tegeliku töökorraldusega. Mõtle enne valikut läbi, mida laps teeb, kui palju abi ta vajab, kuidas tulemust kontrollitakse ning mitu last saab korraga sisukalt osaleda.
Alusta väikese valikuga, näita tegevuse algust ning jäta lapsele aega proovida. Kui sama vahendit saab kasutada mustri loomiseks, jutustamiseks, koostööks ja individuaalseks harjutamiseks, teenib see rühma kaua ning annab õpetajale võimaluse jälgida lapse mõtlemist päris tegevuse sees.
Kui otsid lasteaeda või eelkooli praktilisi, korduvalt kasutatavaid õppemänge, vaata Keerduse valikut. Keerdus on LOGICO ametlik müüja ja eestikeelsete LOGICO töölehtede tootja Eestis.
Vaata õppevahendeid Keerduse e-poes
