Laps palub kolmandat korda järjest mängida sama mängu. Ta ehitab uuesti torni, mille just ümber lükkas, või soovib kuulda õhtul sedasama lugu, mida eile ja üleeile. Täiskasvanu võib mõelda, et lapsel hakkab varsti igav. Laps ise näib aga iga kord midagi huviga ootavat.
Kordamine võib anda lapsele võimaluse märgata tuttavas tegevuses uusi üksikasju, harjutada mõnd oskust või proovida, mis juhtub siis, kui ta teeb midagi pisut teisiti. Mõnikord on põhjus lihtsam: see mäng meeldib talle. Ühe lapse konkreetset põhjust ei saa tema mängu jälgimata teada. Samuti ei näita uuringud, et iga mängu kordamine arendaks automaatselt kõiki oskusi.
Selles artiklis vaatame, mida on teada kordamise ja õppimise seosest, mida uuringud ei tõesta ning kuidas täiskasvanu saab lapse huvi toetada.
- Kordamine on täheldatav ka lapse enda juhitud mängus.
- Ühe tegevuse kordamise mõju sõltub sellest, mida korratakse. Loo kuulamine, sõna õppimine ja torni ehitamine pole sama õppimisülesanne.
- Sama loo korduv kuulamine võib teatud tingimustel aidata uusi sõnu õppida.
- Uuringud ei ütle, miks just sinu laps üht mängu valida tahab.
Mida korduva mängu all mõtleme?
Kordamine võib tähendada erinevaid asju. Laps võib teha üht liigutust mitu korda, mängida iga päev sama lauamängu või jutustada nukkudega sarnast lugu. Ta võib järgida samu samme, kuid muuta tegelast, reeglit või lõppu.
Kui laps ehitab torni kümme korda, saab ta uuesti katsetada esemete asetamist. Reeglitega mängus võivad korduda hoopis käigu ootamine, juhiste meelespidamine ja teistega kokkuleppimine. Sama sõna „kordamine” ei tähenda, et mõlemal juhul toimiks üks ja sama õppimisprotsess.
Ka mäng, harjutamine ja õppimine pole sünonüümid. Mäng võib olla lapse jaoks väärtuslik lihtsalt seetõttu, et see on nauditav. Kui aga ütleme, et tegevus õpetas kindlat oskust, tuleb see oskus määratleda ning võimaluse korral vaadata, kas laps kasutab seda hiljem või uues olukorras.
Mida uuringud kordamise kohta näitavad?
Kordamine toimub ka vabas mängus
Jonesi, Henzi ja Barretti vaatlusuuringus jälgiti loomulikus lasteaiakeskkonnas 31 kolme- kuni kuueaastast last kokku 101 tundi. Korduvaid liigutusi esines kõigil vaadeldud lastel ning kordamist märgati muu hulgas ehitus-, kujutlus- ja liikumismängus. Noorematel lastel esines seda vaadeldud rühmas rohkem kui vanematel. Uurijad vaatlesid mängu sees korduvaid liigutusi. Nad ei uurinud, kas laps valis eri päevadel sama mängu, mis oli iga lapse motiiv või kui palju ta kordamisest õppis.
⚠️ Piirang: üks väike vaatlusuuring ei näita, et iga kordus tooks kaasa mõõdetava õpitulemuse.
Tuttav lugu võib toetada kindlate sõnade õppimist
Horsti ja kaasautorite katses kuulsid väikesed lapsed lugusid uute sõnadega. Uurijad võrdlesid sama loo korduvat kuulamist olukorraga, kus samu sihtsõnu kohati erinevates lugudes. Sama loo kordamine toetas selles katses uute sõnade õppimist. Tuttav kontekst võis aidata pöörata tähelepanu uuele sõnale. See on kindla õppimisülesande tulemus, mitte tõend kõigi mängude kohta.
Schwabi ja Lew-Williamsi katses õnnestus kaheaastastel uute esemenimetuste õppimine paremini siis, kui nimetus kordus lähestikku järjestikustes lausetes, võrreldes hajutatud esitusega. Ka sellest ei saa tuletada universaalset reeglit, mitu korda peab vanem mängu ajal sõna kordama.
Flacki, Fieldi ja Horsti metaanalüüs hõlmas 38 ühise ettelugemise uuringut ja 2455 last. Sõnade õppimise tulemusi mõjutas mitu lugemisviisi ja uurimiskorralduse tegurit. Autorid nimetasid loo kordamise mõju küsimuseks, mis vajab veel uurimist. Üksikute katsete põhjal ei oleks aus lubada, et kindel arv kordusi tagab sõnade selgeks saamise.
Õppimine ei piirdu nähtava kordamisega
Eelkooliealiste laste ettelugemiskatses vaadeldi lisaks loo kordamisele und ja sõnade hilisemat meelespidamist. Tulemused juhtisid tähelepanu nii kordamisele kui ka unejärgsele kinnistumisele. See ei tähenda, et laps peaks pärast mängu magama või et igale mängule saaks määrata sobiva korduste arvu.
Education Endowment Foundationi mängupõhise õppimise ülevaates olid keskmised õpitulemused positiivsed, kuid tõendusbaasi hinnati väga piiratuks. Enamik kaasatud uuringuid käsitles juhendatud mängu. Vaba mängu kohta oli vähem sobivaid uuringuid ning nende tulemused erinesid. Seda ülevaadet ei saa kasutada väitena, et ühe mängu kordamine põhjustab kindla arengulise kasu.
Kas tuttav tegevus peab alati samasugune olema?
Ei pea. Laps võib mängu nimetada „samaks”, kuigi tema jaoks on iga kord midagi teisiti. Torn võib täna olla kõrgem. Nukumaja loos võib külaline saabuda teisest uksest. Reeglimängus saab proovida uut käiku.
Täiskasvanul tasub küsida: mis siin kordub ja mis muutub? See on praktiline vaatlusviis, mitte teaduslik test lapse motiivi määramiseks. Märgata võib näiteks uut lahendust, sujuvamat liigutust, muutuvat lugu, huvi reeglite vastu või soovi koos mängida.
Kui soovid tegevust rikastada, paku üht väikest muudatust: „Kas proovime järgmise torni alla laiema aluse panna?” või „Mis juhtuks, kui loos saabuks uus tegelane?” Laps võib ettepanekuga kaasa tulla või valida tuttava mängu. Ettepaneku tagasilükkamisest ei saa järeldada, et laps ei taha õppida.
Miks üks laps sama mängu valib?
Tuttavas mängus võib olla rõõmu, etteaimatavust, harjutamisvõimalust või soovi kellegagi koos olla. Need on võimalikud tõlgendused, mitte ühe lapse kohta tõestatud faktid. Uuring, mis mõõdab korduva ettelugemise seost sõnade õppimisega, ei mõõda automaatselt seda, mida kodus sama mängu paluv laps tunneb.
Võid küsida: „Mis sulle selle mängu juures kõige rohkem meeldib?” Väike laps ei pruugi osata põhjust sõnadesse panna. Siis saad tähele panna, millise osa juurde ta ikka tagasi pöördub, ning vältida kiiret järeldust.
Eesti kodu ja lasteaia vaade
Tartu Ülikooli õppematerjal kirjeldab lapse mängu muu hulgas korduva ja lapse enda huvist lähtuva tegevusena. See pakub Eesti pedagoogilist konteksti, kuid pole katseuuring, mis mõõdaks sama mängu kordamise mõju õpitulemustele.
Kodus saab täiskasvanu sageli lapsega mängu jätkata, kuulata ja vajadusel aidata. Lasteaias lisandub rühmaelu: materjale ja aega jagatakse teistega ning õpetaja toetab eri laste osalemist. Üht kodust mänguideed ei saa automaatselt kogu rühmale üle kanda. Siin käsitletud allikate seas pole Eesti uuringut, mis annaks vastuse sellele, mitu korda Eesti lapsed samu mänge vabatahtlikult valivad ja mida nad neist õpivad.
Mida täiskasvanu saab teha?
Vaata enne, kui pakud uut mängu
Kui laps mängib tuttavat mängu, jälgi korraks tema tegevust. Kas ta teeb täpselt sama asja või muudab midagi? Kas ta küsib abi või tahab ise proovida? See tähelepanek aitab vastata lapse huvist lähtudes.
Ütle välja, mida märkasid
Näiteks: „Eile kukkus torn pärast neljandat klotsi ümber. Täna panid alla suurema klotsi.” Nii saab laps soovi korral oma valikut selgitada. Katsetamise ajal ei pea täiskasvanu iga lahendust õigeks või valeks hindama.
Paku vaheldust väikese sammuna
Korduva loo lugemisel võid küsida, mida tegelane järgmiseks teeb. Ehitamisel võib katsetada teistsugust alust. Reeglimängus võib vahetada rolle. Need on praktilised ideed, mitte lubadus, et iga võte annab mõõdetava arenguhüppe.
Lase mängul ka lihtsalt mäng olla
Mitte iga kord pole vaja uusi küsimusi esitada või raskusastet tõsta. Kui lapsele meeldib tuttav tegevus, võid temaga lihtsalt kaasa mängida.
Mida teadus veel ei tea?
Selgemaid vastuseid on kindlatele õpiülesannetele, näiteks uue sõna kuulmisele samas loos. Need ei anna üht vastust küsimusele „Miks minu laps tahab just seda mängu?” Selleks oleks vaja uurida laste endi valikuid eri mängudes ja vanustes.
Eristada tuleb ka hetkelist õnnestumist püsivast õppimisest. Laps võib mängu lõpuks midagi sujuvalt teha, kuid oluline küsimus on, kas ta mäletab või kasutab seda hiljem ja teises olukorras. Tulemusi mõjutavad lapse vanus, tegevuse tüüp, täiskasvanu roll ning see, kuidas õppimist mõõdetakse.
Kõige ausam vastus: laps võib tahta sama mängu korrata mitmel põhjusel. Siin käsitletud vaatlusuuring tõendab korduvaid tegevusi ühe mängukorra sees, kuid ei selgita otseselt sama mängu valimist eri päevadel. Kordamine võib mõnes olukorras õppimist toetada, kuid lapse valiku põhjust ja konkreetset õpitulemust ei saa teada ainult korduste arvu järgi.
Kas vajad abi lapse huvist lähtuva õppetegevuse leidmisel?
Kui soovid mõelda läbi, kuidas lapsele meeldivat mängu kodus või rühmas kasutada, võta Keerdusega ühendust. Kirjelda lapse vanust, tegevust, mille juurde ta tagasi pöördub, ja oskust, mida soovid toetada. Vaatame koos, millised järgmised sammud võiksid sobida.
Autorist
Maarja Keerd on Keerdus OÜ looja ning tegeleb õppematerjalide ja arendavate mängude valdkonnaga.
Kasutatud uuringud ja allikad
- Jones, A. E., Henzi, S. P. ja Barrett, L. (2019). „A Natural History of Repetition.” Journal of Montessori Research, 5(2), 15–44. DOI: 10.17161/jomr.v5i2.7407.
- Horst, J. S., Parsons, K. L. ja Bryan, N. M. (2011). „Get the Story Straight: Contextual Repetition Promotes Word Learning from Storybooks.” Frontiers in Psychology, 2, 17. DOI: 10.3389/fpsyg.2011.00017.
- Schwab, J. F. ja Lew-Williams, C. (2016). „Repetition Across Successive Sentences Facilitates Young Children’s Word Learning.” Developmental Psychology, 52(6), 879–886. DOI: 10.1037/dev0000125.
- Flack, Z. M., Field, A. P. ja Horst, J. S. (2018). „The Effects of Shared Storybook Reading on Word Learning: A Meta-Analysis.” Developmental Psychology, 54(7), 1334–1346. DOI: 10.1037/dev0000512.
- Williams, S. E. ja Horst, J. S. (2014). „Goodnight Book: Sleep Consolidation Improves Word Learning via Storybooks.” Frontiers in Psychology, 5, 184. DOI: 10.3389/fpsyg.2014.00184.
- Education Endowment Foundation. „Play-based Learning.” Tõendusülevaade.
- Tartu Ülikooli õppematerjal. „Mäng on väikese inimese töö.” Õppematerjal. Kasutatud Eesti pedagoogilise konteksti jaoks, mitte mõju-uuringuna.
Uuringud kontrollitud: september 2026.
