Mälumängud lastele võivad tähendada nii teadmisküsimustega mänge kui ka pildipaaride otsimist. Sobiva raskusastme leidmiseks tasub vaadata, mida laps mängus tegelikult teeb: kas meenutab fakti, otsib varem nähtud pilti või kordab järjekorda. Siit leiad praktilised valikusoovitused ning ideed, kuidas meeldejätmise mänge lihtsustada ja edasi arendada.
1Mälumängud lastele: mida karbi nimetus tegelikult tähendab?
Mälumäng võib tähendada küsimuste ja vastustega teadmismängu, kuid sama nimetust kasutatakse mõnikord ka pildipaaride otsimise kohta. Need ei ole üks ja sama ülesanne. Teadmismängus aitab varasem teadmine, memomängus tuleb aga jälgida näiteks seda, kus pilt enne nähtavale tuli. Seetõttu tasub enne ostmist lugeda mängu sisu, mitte otsustada üksnes nimetuse järgi.
Siin keskendume eelkõige memomängudele ja kodustele meeldejätmise mängudele: paaride leidmisele, järjestustele, vaatlemisele ning kuuldud info kordamisele. Teadmisküsimustega mängu valides vaata eraldi küsimuste teemat, lugemisvajadust ja vastuste keerukust. Kui laps ei tunne veel küsimuses kasutatud sõnu, ei näita vale vastus tingimata seda, et ta ei mäleta.
Hea lähtekoht on mäng, mille eesmärki saab selgitada ühe või kahe lausega. Vaadake koos, mida mängija oma käigul teeb ja kuidas voor lõpeb. Esimene kord võib olla harjutamine. Võistlemise ja punktide juurde saab minna hiljem, kui mõlemad mõistavad reegleid ning laps tahab mängu jätkata.
2Sobiv raskusaste: muuda korraga üht asja
Raskus ei sõltu ainult lapse vanusest. Paarimängus loevad kaartide arv, piltide sarnasus ja paigutus. Järjestuse mängus loevad esemete hulk ja see, kas neid tuleb meenutada õiges järjekorras. Kuulamismängus lisandub sõnade tähenduse mõistmine. Sama laps võib üht tüüpi ülesannet teha julgelt ja teises alles tuge vajada.
Alusta vähestest selgelt eristatavatest piltidest või esemetest. Kui laps saab tegevuse mõttest aru ja tahab veel proovida, lisa järgmisel voorul veidi keerukust. Näiteks suurenda paaride arvu, aga jäta paigutus samaks. Kui suurendad korraga kaartide hulka, segad need laiali ja lisad ajapiirangu, on raske aru saada, mis mängu keeruliseks muutis.
Mõni eksimus kuulub mängu juurde. Jõukohases mängus saab laps ise otsustada, proovib ka ebaõnnestunud käigu järel uuesti ning leiab aeg-ajalt lahenduse. Kui iga käik vajab etteütlemist või laps ei saa enam aru, mida teha, lihtsusta ülesannet. Üks väsinud õhtu ei ole põhjus otsustada lapse mälu või võimekuse üle.
3Paaride otsimine: nähtavatest piltidest peidetud kaartideni
Pildipaaridega saab alustada nii, et kõik kaardid on nähtaval. Valige mõned paarid ja otsige samasuguseid pilte. See aitab kõigepealt selgeks saada, mida paar tähendab. Seejärel võib ühe paari pooled peita või pöörata vähesed kaardid pilt allapoole. Need on kodused lihtsustused; täiskomplektiga mängides järgige karbi juhendit.
Proovige näiteks väikest korrapärast ruudustikku. Kui laps pöörab kaks erinevat pilti, pange need tagasi täpselt samasse kohta. Täiskasvanu võiks samuti vaadata teiste käike ja oodata oma korda. Nii on mängu põhimõte nähtav: eelnevalt nähtud pilt aitab hilisema valiku tegemisel. Pole vaja iga eksimuse järel küsida, miks laps kohta ei mäletanud.
Autoteemalises Floss’n’Rocki mängus on tooteinfo järgi 12 pildipaari ehk 24 kaarti ja soovituslik vanus 2+. Mentari puidust mängus on 16 paari ehk 32 tükki ning soovituslik vanus 3+. Mõlema puhul saab esmaseks harjutamiseks valida väiksema arvu terveid paare. Kõik karbis olevad kaardid ei pea esimesel korral lauale jõudma.
4Järjestuste meeldejätmine: mida ja mis järjekorras?
Pane lauale paar lapsele tuttavat mänguasja, näiteks auto ja karu. Vaadake neid koos ning katke esemed hetkeks rätikuga. Laps võib öelda või näidata, mis peidus on. Kui see on tuttav, saab järgmises voorus küsida ka järjekorda: kumb oli vasakul ja kumb paremal? Vastamiseks võib kasutada samu esemeid või nende pilte.
Ära lisa korraga palju uusi asju. Järgmine samm võib olla üks ese juurde või sama hulga esemete uus järjekord. Kui lapsel on keeruline eseme nime öelda, lase tal osutada või paigutada. Nii ei muutu jutustamise raskus automaatselt meeldejätmise takistuseks. Tegevus peab olema arusaadav mõlemale mängijale.
Vanema lapsega võib mängida korduvat pakin-kohvrit-lugu, kus igaüks lisab ühe asja ja kordab varasemaid. Leppige enne kokku, kas abi võib küsida ja kas eksimuse korral alustatakse otsast. Koostööversioonis võite meenutada koos. Sellisel juhul on ühise loendi loomine eesmärk omaette ning võitjat pole vaja välja kuulutada.
5Vaatlusmäng: mis muutus või kadus?
Aseta lauale mõned suured tuttavad esemed ning anna lapsele aega neid uurida. Seejärel palu tal pilk kõrvale pöörata ja võta üks ese ära. Kui ta tagasi vaatab, saab ta pakkuda, mis puudub. Alguses kasuta väga erinevaid asju, näiteks raamatut, mänguautot ja pehmet looma.
Raskust saab muuta ilma esemete arvu suurendamata. Võid ühe asja asemel muuta kahe eseme asukohta või pöörata mänguasja teistpidi. Ütle enne vooru, millist muutust otsida. Kui laps ootab kadunud eset, aga sina muudad hoopis asendit, võib segadus tulla ülesande kokkuleppest, mitte meeldejätmisest.
Las laps olla ka muutuse tegija ja täiskasvanu äraarvaja. See annab talle võimaluse mängu juhtida. Kui vastus ei tule, vaadake algne paigutus uuesti üle või vähendage valikut. Laual olevad asjad peavad olema vanusele sobivad; mängu jaoks ei ole vaja kasutada väikeseid münte või muid suhu mahtuvaid esemeid.
Neli memomängu Keerduse valikust
Need on piltide ja mänguosadega memomängud, mitte küsimuste-vastuste viktoriinid. Võrdle teemat ja osade arvu ning vali lapsele sobiv komplekt. Kaartide hulka saab koduses harjutusvoorus vähendada, järgides toote vanusemärgistust.
6Kuulamismängud: sõnad, helid ja väikesed ülesanded
Kuulamisega mängimiseks ei ole alati kaarte vaja. Plaksutage lühike rütm ja tehke seda kordamööda järele. Või öelge lihtne tegevus, näiteks „võta karu ja pane ta toolile”. Kui ülesanne on tuttav, võib lisada teise sammu. Kasuta sõnu ja esemeid, mida laps juba tunneb.
Kui laps jäi hätta, korda juhist rahulikult või näita algust. Ära muuda seda kohe kontrolliks, mitu sõna ta suutis meelde jätta. Mõnikord jäi osa lausest kuulmata, tähelepanu oli mujal või sõna tähendus polnud selge. Vaiksem ümbrus ja lühem juhis võivad mängu muuta palju jõukohasemaks.
Kuulamismängu saab siduda rollimänguga: kohvikuklient tellib joogi ja koogi, mängupoe klient palub kahte eset. Täiskasvanu võib samuti tellimuse korrata ja vajaduse korral üle küsida. Nii saab laps näha, et küsimine on lubatud. Edasiarendus tuleb lapse huvist, mitte kohustusest igal korral pikem loend sooritada.
7Kuidas võrrelda erinevaid mängukarpe?
Vaata, kas mäng sisaldab ühesuguste piltide paare, sarnaseid pilte või mitut sama kujutist. Need võivad eeldada erinevaid reegleid. Kontrolli osade arvu kõrval ka mängijate arvu, vanusemärgistust ja komplekti sisu. Kui tootelehel vanust ei ole, lähtu pakendist ning küsi vajaduse korral enne ostu täpsustust.
Adamigo linnuteemaline memoriin on 80-osaline komplekt, mille pilditeema võib meeldida loodushuvilisele. Suur osade arv ei tähenda, et kogu komplekt sobib kohe esimeseks mänguks. Lindude nimede teadmine ja piltide asukoha meeldejätmine on eri ülesanded. Paaride otsimist saab teha piltide järgi ka siis, kui kõiki liike veel ei tunta.
Igroteco 49-osalise puidust Mahjongi kirjelduses on mitu mänguviisi, sealhulgas Memory-variant 2–6 mängijale; soovituslik vanus on 3+. Valige korraga üks juhend ja lugege see koos läbi. Mitme mänguviisiga komplekt pakub vaheldust siis, kui reeglid on eraldi arusaadavad. Eri variantide kokkusegamine teeb alguse raskemaks.
8Täiskasvanu abi: näita võtet ja jäta valik lapsele
Abi võib olla väike: vähenda kaartide hulka, paiguta need selgemalt või korda reeglit. Kui valid ise iga kord õige kaardi, saab laps küll paari, kuid tal jääb vähem võimalusi oma valikut teha. Näita vajaduse korral ühe enda käigu juures, kuidas sa mõtled: „Mulle meenub, et auto oli siin nurgas.”
Mängude vanusele kohandamise kohta leiab ideid Harvardi lapse arengukeskuse tegevusjuhendist. Juhend on jaotatud vanuserühmade kaupa ning käsitleb enesejuhtimise oskuste mängulist harjutamist. See ei ole ühe konkreetse müügitoote mõju tõend ega luba, et mõni karp parandab automaatselt koolitulemusi.
Kui mängite kahekesi, leppige kokku, kas tegemist on harjutusvooru või võistlusega. Õppimise ajal võib koos arutada; tavavoorus järgige mõlemad samu reegleid. Kaotuse korral võib teha pausi. Rohkem mõtteid ühise mängu korraldamiseks leiad loost lauamängud kahele mängijale.
9Lihtne algus, mille juurde laps tahab tagasi tulla
Vali esimese korra jaoks üks mängutüüp ning pane välja ainult selleks vajalikud vahendid. Näiteks alustage nähtavate paaride leidmisest ja tehke hiljem väike peidetud kaartidega voor. Järgmine kord võite sama varianti korrata. Tuttava mängu uuesti valimine ei tähenda, et seda tuleks kohe keerulisemaks muuta.
Märka konkreetset tegu: laps ootas käigu lõpuni, vaatas teise mängija pööratud kaarti või proovis uut kohta. See on täpsem tagasiside kui üldine hinnang, et tal on hea või halb mälu. Küsida võib lihtsalt: „Kas tahad veel ühe vooru?” Vastus aitab järgmise kohtumise pikkust ja valikut sättida.
Mälumängud lastele on mõnusad siis, kui reeglid on selged ja raskus jätab ruumi iseseisvale katsetamisele. Vali huvitav teema, alusta väikeselt ning muuda korraga üht tingimust. Eesmärk võib olla ühine mängurõõm; kodune paaride otsimine ei pea kujunema lapse oskuste eksamiks.
Leia lapsele sobiv paarimäng
Vaata memomängude valikut ning vali huvitava pilditeema ja sobiva osade arvuga komplekt.
