Kuidas õpetada last mängides? Alusta lapse huvist, paku jõukohast väljakutset ja jäta talle ruumi ise proovida. Siit leiad seitse põhimõtet koos lihtsate näidetega, mida kasutada kodus või lasteaias.
Mida tähendab õppimine läbi mängu?
Laps võib mängides võrrelda, loendada, jutustada, kavandada ja proovida uut lahendust. Ehitamisel tuleb märgata, kas alus on piisavalt lai. Mängupoes on vaja kokku leppida, kes müüb ja kes ostab. Pildiga jutustades otsib laps sõnu, mis aitavad teisel tema mõtet mõista. Õppimisvõimalus tekib tegevuse sees ning laps saab näha, milleks oskust kasutada.
UNICEFi ja LEGO Foundationi juhend kirjeldab mängulist õppimist rõõmsa, tähendusliku, aktiivse, korduvat katsetamist võimaldava ja sotsiaalse tegevusena. Need omadused annavad täiskasvanule kasuliku lähtekoha: kas laps saab ise tegutseda, kas ülesanne kõnetab teda ja kas uue proovimise jaoks on ruumi? Kõik omadused ei pea igas üksikus mänguhetkes korraga nähtaval olema.
Küsimusele, kuidas õpetada last mängides, ei ole üht kõigile sobivat mängunime vastuseks. Sama vahend võib ühe lapse käes olla avastamisvõimalus ja teise jaoks liiga keeruline ülesanne. Täiskasvanu ülesanne on vaadata konkreetset last, tema huvi ja olemasolevaid oskusi. Järgmised seitse põhimõtet on praktilised võimalused mängu kohandamiseks, mitte arengutesti küsimused.
1 Alusta sellest, mis last juba huvitab
Vaata mõni hetk, mida laps omal algatusel teeb. Kas ta veeretab autosid, ehitab tornile väravat, paneb loomad magama või räägib pildi järgi lugu? Liitu selle tegevusega. Kui last huvitavad sõidukid, võib värvide nimetamine toimuda autoparklas. Loomamängus saab võrrelda suurust või mõelda, millist elukohta iga loom vajab.
Vali üheks korraks üks väike õppimisvõimalus. Autoparklas võivad selleks olla mõisted „kõrval” ja „vahel”. Ütle: „Punane auto seisab sinise kõrval. Kuhu sinu auto pargib?” Laps saab vastata tegevusega; sõnaline vastus ei ole ainus viis mõistmist näidata. Kui ta hakkab hoopis garaaži ehitama, saad ruumisuhetega jätkata uues loos.
Huvi märkamine ei tähenda, et peaksid iga mängu muutma õppimistunniks. Mõnikord on lapse eesmärk lihtsalt oma lugu jutustada või tuttavat tegevust nautida. Täiskasvanu võib olla kuulaja ja mängukaaslane. Uut küsimust tasub pakkuda siis, kui see sobib mängu käiguga ega katkesta lapse ettevõtmist.
2 Anna lapsele päris valikuvõimalus
Valik saab olla väike ja konkreetne: „Kas ehitame loomadele maja või silla?” Mõlemad variandid peavad olema tegelikult võimalikud. Kui sul on ainult kümme minutit aega, ütle see rahulikult ning paku tegevusi, mis sellesse aega mahuvad. Näiline valik, mille puhul täiskasvanu ühe vastuse kohe tühistab, tekitab tarbetut segadust.
Lase lapsel valida ka materjali, rolli või alustamise viisi. Pildikaardimängus võib ta otsustada, millisest pildist lugu algab. Sorteerimisel saab laps valida, kas rühmitada värvi või kuju järgi. Sina saad pakkuda arusaadavaid võimalusi ja vajadusel näidata ühe näite. Lapse otsus mõjutab seejärel päriselt seda, mida te edasi teete.
Vabadusel on ka piirid. Mänguvahendit kasutatakse ohutult, teise inimese ehitist ei lõhuta kokkuleppeta ja väikseid osi hoitakse noorema lapse eest. Piiri saab öelda lühidalt ning pakkuda sobiva alternatiivi: „Klotsid jäävad lauale. Kui tahad midagi veeretada, võtame palli.” Selged piirid aitavad mängul jätkuda.
3 Leia jõukohane raskusaste
Alusta ülesandest, mille juures laps saab ise midagi otsustada ja ära teha. Sorteerimiseks võib esialgu piisata kahest selgelt erinevast rühmast ning mõnest esemest. Pusle puhul võib alustamist lihtsustada väiksem tükkide arv või selge pilt. Ehitamisel saad pakkuda lühikest silda, enne kui proovite väga laia ava.
Muuda korraga üht asja. Kui laps rühmitab kujundeid kindlalt, lisa üks uus kujund või palu põhjendada oma valikut. Kui ülesanne muutub raskeks, vähenda valikut või näita esimest sammu. Sa ei pea samaaegselt suurendama esemete arvu, muutma reeglit ja lisama ajapiirangut. Nii on ka lapsel lihtsam aru saada, mis muutus.
Vaata mängu kulgu. Kas laps katsetab, küsib abi ja pöördub ülesande juurde tagasi? Või jääb tegevus pidevalt seisma, sest juhis pole selge? Üks eksimus ei tähenda, et mäng on liiga raske. Samuti ei pea kiire õnnestumine alati tähendama, et nüüd tuleb kohe keerulisem variant. Tuttav tegevus võib pakkuda mõnusat kindlustunnet.
4 Näita üks samm ja jäta katsetamiseks ruumi
Kui laps ei tea, kuidas alustada, näita väikest osa tegevusest. Ehitusmängus võid ühendada kaks detaili ja anda need seejärel lapsele. Jutukaardiga saad alustada ühe lausega: „See koer ootab ukse juures.” Edasi jäta paus, et laps saaks midagi lisada, osutada või pildi juurde oma mõtte pakkuda.
Abi saab anda erineval määral. Esmalt vaata, kas laps leiab lahenduse ise. Siis võid osutada olulisele detailile või esitada ühe vihje: „Vaata, milline tükk on sama kujuga.” Kui sellest ei piisa, näita lahenduse üht sammu. Küsi võimalusel, kas laps soovib vihjet või koos proovimist, ning lase tal järgmist sammu ise teha.
Ära täida vaikust kohe uue juhisega. Laps võib parajasti mõelda, uurida detaili või katsetada oma kätega. Kui sina torni iga kõikumise järel parandad, jääb tal vähem võimalusi märgata, mis konstruktsiooni hoiab. Võid öelda: „Torn kaldub. Mida võiksime alusega proovida?” ning lasta tal valida, kas ja kuidas edasi ehitada.
Mänguvahendid, mida saab kasutada mitmel viisil
Õppimine läbi mängu võib toimuda ka koduste esemete ja omavahelise jutustamisega. Kui otsid mänguvahendit, vali see lapse vanuse, huvi ja kasutusviisi järgi. Allolevad neli toodet pakuvad erinevaid võimalusi ehitamiseks, pildiga vestlemiseks, kompimiseks ja sobitamiseks. Neid ei ole vaja kõiki korraga kasutusele võtta.
Ehitusklotsidega saab alustada ühendamisest ja liikuda oma sõiduki tegemiseni. Jutukaardiga võib noorem laps osutada tuttavale esemele ning täiskasvanu seda nimetada. Sensoorse kotikese kujundeid saab esmalt nähtavalt sobitada, enne kui proovite kompimise järgi leidmist. Aistingumängus võib laps valida ühe heli või tekstuuri, mis teda kõnetab. Järgi iga toote vanusemärgistust ja juhiseid.
Plus Plus BIG ehitusklotsid Ehita ja sõida, 29 tk.
5 Luba korrata ja muuda tuttavat mängu vähehaaval
Laps ei pea igal päeval uut mängu õppima. Kui ta soovib sama maja uuesti ehitada või tuttavaid pilte vaadata, saab ta kasutada juba tuttavat tegevuskäiku. Täiskasvanu jaoks võib see tunduda kordusena, kuid lapse jaoks võib täna uus olla detailide paigutus, iseseisvam alustamine või oma loo pikem selgitamine.
Paku väike muudatus ning lase lapsel otsustada, kas see sobib. Eilsesse majja võib täna kolida suurem loom. Sama mustri puhul saab vahetada ühe värvi. Jutukaardile võib lisada küsimuse, mis juhtus enne pildil kujutatud olukorda. Kui laps eelistab algset mängu, võite ka selle juurde jääda.
Kordamine ja mitmekesisus saavad käia koos. Näiteks tuttavat värvide rühmitamist võib teha kord klotside, kord joonistatud kujunditega. Ära kiirusta järeldama, et laps oskab üldist reeglit ainult sellepärast, et üks tuttav ülesanne õnnestub. Vaata, kuidas ta sama mõtet teises olukorras kasutab, ilma et muudaksid mängu kontrolltööks.
6 Anna konkreetset tagasisidet ja kuula lapse mõtet
Kirjelda seda, mida päriselt märkasid: „Sa panid laiemad klotsid alla ja torn püsib nüüd paremini.” Selline lause seob lapse tegevuse nähtava tulemusega. Üldise „väga tubli” kõrval on kasulik öelda ka, milline valik, katsetus või tähelepanek aitas. Tagasiside ei pea saatma iga liigutust.
Kui lahendus ei tööta, räägi ülesandest rahulikult. „See auto ei mahu veel väravast läbi. Kas teeme ava laiemaks või valime väiksema auto?” Laps saab võrrelda kaht võimalust. Samas võib ta pakkuda kolmanda: sõita teiselt poolt. Avatud ehitusmängus võib olla mitu sobivat lahendust, reeglimängus lähtuge kokkulepitud reeglist.
Küsi vahel, kuidas laps oma valikuni jõudis, kuid ära nõua pidevat põhjendamist. Ta võib mõtet näidata esemete paigutamisega või jutustada lühikese loo. Kuula vastus lõpuni. Kui lapse lahendus erineb sinu omast, vaata esmalt, kas see täidab mängu eesmärki. Oma tööviisi leidmine on samuti väärtuslik kogemus.
7 Märka, millal mäng vajab pausi
Vali alustamiseks hetk, mil lapsel on tegevuseks piisavalt jõudu. Pärast pikka päeva võib sobida tuttav rahulik mäng või ühine lugemine. Aktiivse liikumise soovi korral saad loendamise viia sammudesse või otsimismängu. Ühe ja sama lauaülesande juurde tagasi suunamine ei pruugi sel hetkel aidata.
Mängu pikkus saab sõltuda lapsest ja olukorrast. Mõni ühine tegevus kestab paar minutit, teine jätkub pikalt. Ära määra õnnestumist ainult kella järgi. Kui laps eemaldub, kaotab huvi või ütleb, et aitab, paku lõpetamist või pausi. Vajadusel leppige kokku üks viimane samm, näiteks ehitise pildistamine ja vahendite kasti panemine.
Lõpetamine võib olla osa meeldivast mängurutiinist. Ütle, mida te järgmisel korral jätkata saaksite: „Maja on valmis. Homme võime loomadele aia ehitada.” Kui laps soovib ehitise alles jätta, otsige sellele sobiv koht. Pooleliolev mõte ei tähenda ebaõnnestumist; kõike ei pea ühel korral valmis saama.
Kuidas õpetada last mängides kodus ja lasteaias?
Kodus vali üks argine olukord. Laua katmisel saab vaadata, kas igal inimesel on tass, ning võrrelda, mida veel puudu on. Riiete sättimisel võib otsida sobivaid paare. Mängulise loo saab lisada väikese üleskutsega: „Karud ootavad teed. Kas kõigil on oma tass?” Kasuta päriselt ohutuid esemeid ja hoia tegevus lapsele jõukohasena.
Lasteaias aitab väiksem rühm ning selgelt ette valmistatud materjal. Ühes ehitusmängus võivad lapsed valida rolle: üks otsib detaile, teine paigutab ja kolmas proovib, kas loom mahub ukseavast läbi. Rolle saab vahetada. Täiskasvanu jälgib, et iga laps saaks ise midagi teha, ning aitab vajadusel kokkulepet sõnastada.
Sama mängu saab kohandada eri oskustega lastele. Üks laps leiab pildilt looma, teine nimetab selle ning kolmas jutustab, mida loom võiks teha. Vältige nende vastuste paremusjärjestusse panemist. Tegevus peab pakkuma igale osalejale sobivat võimalust kaasa lüüa; abi, osutamine ja koos tegutsemine võivad olla selle loomulik osa.
Kui soovid jätkata konkreetse oskusega, vaata ka Keerduse artikleid kõne- ja jutustamismängude ning ehitamise ja katsetamise kohta. Sealt saab valida ühe väikese tegevuse, mida oma lapse huvide järgi kohandada. Kõige praktilisem järgmine samm on sageli olemasoleva mängu teadlikum vaatlemine.
Üks väike muudatus järgmises mängus
Kuidas õpetada last mängides nii, et tegevus oleks lapsele meeldiv? Alusta tema huvist, anna jõukohane valik ja aita täpselt nii palju, kui järgmise sammu jaoks vaja. Jäta ruumi kordamiseks, kuula lapse mõtet ning märka, millal on aeg lõpetada. Need põhimõtted saavad toimida nii valmis õppemängu kui ka oma väljamõeldud looga.
Järgmises mängus ei ole vaja kõiki seitset põhimõtet korraga meeles pidada. Vali üks: oota enne abistamist veidi kauem, paku kaks päris valikut või kirjelda üht lapse tehtud tähelepanekut. Seejärel vaata, kuidas mäng edasi läheb. Ühine tähelepanu ja lapse enda tegutsemisruum annavad hea aluse järgmisteks avastusteks.
Leia oma lapse huviga sobiv mänguvahend
Vaata Keerduse õppevahendite valikut ning vali lapse vanuse ja tegevuse järgi.
Loe lisaks
UNICEFi mänguideede kogu The Playbox – ideed lapsega ühiseks mängimiseks.
