Sensoorsed mängud lastele võivad alata ühest siledast klotsist, pehmest pallist või vaiksest helist. Siit leiad kümme lihtsat ideed kompimiseks, kuulamiseks ja liikumiseks ning juhised, kuidas neid lapse vanuse ja mugavuse järgi kohandada.
1Mis on sensoorne mäng?
Sensoorsed mängud lastele annavad võimaluse maailma uurida meelte kaudu: katsuda erinevaid pindu, kuulata helisid, jälgida liikumist ning märgata oma keha asendit. Selleks ei pea kodu muutma suureks tegevuskeskuseks. Pehme rätik, sile puidust ese, veerev pall või vaikne helimäng võivad pakkuda täiesti piisava avastamishetke.
Oluline on tegevuse eesmärk. Kui laps võrdleb kahte pinda, uurib ta erinevust. Kui ta veeretab palli ja jälgib selle teekonda, märkab ta liikumist ning katsetab oma käe jõudu. Kui ta kuuleb heli ja otsib selle allikat, suunab ta tähelepanu kuulamisele. Ühes mängus võib osaleda mitu meelt, kuid kõiki ei pea korraga ergutama.
Sensoorne mäng ei tähenda alati märga, kleepuvat või väga värvilist mängukasti. Ka kuiv ja puhas kompimismäng on sensoorne tegevus. Mõnele lapsele sobibki esialgu paremini tuttav materjal ja vaikne keskkond. Mängu väärtust ei määra see, kui palju asju lauale panna, vaid see, kas laps saab neid turvaliselt ja omal algatusel uurida.
2Kuidas alustada lapsele sobivas tempos?
Vali esmalt üks meeleline omadus: näiteks sile ja krobeline pind või vaikne ning veidi tugevam heli. Pane kõrvale kaks või kolm eakohast eset ning lase lapsel valida. Väike valik muudab tegevuse arusaadavaks ja aitab ka sinul märgata, mis last huvitab. Uut vahendit ei pea kohe kogu komplektina kasutusele võtma.
Näita lühidalt, mida esemega teha saab, ja astu seejärel samm tagasi. Võid palli aeglaselt veeretada või kangast sõrmedega silitada. Laps võib sind jäljendada, leida oma mänguviisi või esialgu lihtsalt vaadata. Vaatlemine on samuti osalemine. Ära tõsta lapse kätt ootamatult materjali sisse ega seo silmi kinni, et kompimist raskemaks muuta.
Leppige kokku lihtne lõpetamise võimalus: laps ütleb „aitab”, tõstab käe või paneb eseme kõrvale. Kui ta tõmbub eemale, katab kõrvad või muutub nähtavalt ebamugavaks, vähenda ärritaja tugevust või lõpeta. Sama materjal võib eri päevadel tunduda erinev. Mäng ei pea iga korraga keerulisemaks muutuma.
34 lihtsat kompimismängu
1. Pehme, sile või krobeline?
Pane lauale puhas puuvillane rätik, sile suur puidust klots ja tugev tekstuuriga mängupall. Lase lapsel valida ese ning kirjeldage koos, mida käsi tunneb. Sõnad „pehme”, „sile”, „kõva” ja „mummuline” saavad nii konkreetse tähenduse. Õiget vastust pole vaja välja küsida: võid ise kirjeldada, mida märkad, ja oodata lapse reaktsiooni.
2. Mis peitub kotikeses?
Kasuta laia avaga riidest kotti ja paari suurt tuttavat eset. Näita neid enne mängu, pane üks kotti ning lase lapsel seda käega uurida. Ta võib arvata, mis seal on, kuid tohib ka kohe sisse vaadata. Hiljem saab otsida kotist nähtavale näidisele sarnast kujundit. Vali esemed, millel pole teravaid servi ega lahtitulevaid väikseid osi.
3. Pall jätab jälje
Veeretage erineva pinnaga palle pehme voolimismassi peal. Vaadake, kas jälg on sile, täpiline või jooneline. Sobiva vanuse ja tootjajuhistega massi võib laps vajutada käe, rulli või palliga. Kui ta massi puudutada ei soovi, pakub pall vahendatud kokkupuudet. Ärge kasutage selleks toiduks mõeldud tainast juhul, kui mäng tekitaks segadust, mida tohib suhu panna.
4. Vesi ja svamm
Pane stabiilsesse madalasse anumasse veidi leiget vett ja kõrvale kaks suurt puhast svammi. Laps saab svammi märjaks teha, pigistada ning jälgida vee liikumist. Hoia mängukoht libisemiskindel ja ole kogu tegevuse ajal vahetult kõrval. Veemäng lõpeb anuma tühjendamisega; väikest last ei jäeta vee juurde üksi ka hetkeks.
4Soovitatud vahendid sensoorseks mänguks
Need neli kontrollitud mänguvahendit pakuvad erinevaid viise tekstuuri ja heli uurimiseks. Valikul lähtu lapse vanusest ning huvist; kogu komplekti ei pea korraga lauale panema. Saadavus ja hinnad võivad muutuda.
Igroteco puidust mäng Sensoorne kotike, Loodus, 2+
53 rahulikku kuulamismängu
5. Kuula, kuni heli lõpeb
Pööra tervet suletud vihmapulka aeglaselt ja kuulake, kuidas heli muutub. Oodake koos, kuni see vaibub. Seejärel võib laps valida, kas teha uus heli või pidada pausi. Mäng sobib paremini vaikses ruumis, kus televisioon või muusika heli ei varjuta. Ära raputa mänguasja lapse kõrva lähedal ega ava selle korpust.
6. Kust heli tuleb?
Istu lapsega samas ruumis ja tee nähtava mänguasjaga vaikne heli kord vasakul, kord paremal. Laps võib pead pöörata, osutada või öelda, kust ta kuulis. Ta ei pea silmi sulgema. Kui tegevus muutub liiga lihtsaks, saab heli teha eri kauguselt, kuid säilita etteaimatav ja rahulik tempo.
7. Rütm vestleb
Koputa peopesaga lauale kaks aeglast koputust ning lase lapsel vastata oma rütmiga. Kordage tema mustrit, selle asemel et nõuda täpset järeletegemist. Nii muutub tegevus ühiseks mänguks. Pikemat mustrit võib proovida siis, kui laps seda soovib. Valju löömist pole vaja: piisab heli ja pausi erinevuse märkamisest.
63 liikumisideed keha tunnetamiseks
8. Veereta pall sõbrale
Istuge põrandal teineteise vastas ja veeretage suurt pehmet palli. Laps katsetab, kui tugevast lükkest piisab, et pall jõuaks sinuni. Muutke vahemaad väikeste sammudega. Kui laps ei soovi palli puudutada, võib ta alguses selle liikumist jälgida või aidata valida, kuhu pall peaks minema. Kasutage avarat takistusteta kohta.
9. Aeglane loomakõnd
Valige üks tuttav loom ja mõelge, kuidas ta liigub: kass astub vaikselt, elevant aeglaselt, lind sirutab tiibu. Tee liigutus ette ja lase lapsel valida, kas ta proovib. Hoia tegevus lapse oskustele sobivana ning väldi sundasendeid, kukerpalle ja kiiret keerutamist. Loom ei pea olema täpselt jäljendatud; oluline on ühine mäng ja oma tempo.
10. Peatu ja märka
Jalutage toas rahulikus tempos ning peatuge kokkulepitud märguande peale. Küsige: kas jalad on kõrvuti, kas käed on üleval või all? Järgmisel ringil võib märguande anda laps. Kui seismine või kõndimine on talle keeruline, saab sama mängu teha istudes käte liigutamisega. Kohanda tegevus olemasolevatele oskustele, mitte vastupidi.
Liikumine võib mõnele lapsele anda meeldiva vahelduse, kuid teisele tunduda koormav. Ei ole üht harjutust, mis rahustaks kõiki lapsi. Vaata, kas laps on pärast tegevust endiselt mugavas seisundis, ning ära tõlgenda tugevamat elevust automaatselt soovina veel rohkem liikuda.
7Kuidas kohandada tegevusi vanuse ja oskuste järgi?
Beebiga vali tootja järgi tema vanusele sobiv suur mänguasi ja paku korraga üht tegevust. Täiskasvanu saab aeglaselt näidata palli veeremist või vihmapulga heli. Beebi võib vaadata, sirutada kätt või eset haarata vastavalt oma oskustele. Vanema lapse kompimiskotti, koduseid väikseid esemeid ega lahtiseid täitematerjale beebile ei anta.
Väikelapsega sobivad tuttavad esemed, lühike korduv mäng ja lihtne valik. Kaks erinevat tekstuuri võivad olla piisavad. Mäng võib lõppeda enne, kui täiskasvanu plaanitud tegevused läbi saab. Kui laps paneb esemeid suhu, tuleb valida selleks lubatud vahendid ja jätta suhu mittesobivad materjalid mängust välja.
Eelkooliealisega saab lisada võrdlemist, sorteerimist ja kirjeldamist. Näiteks palu tal valida kaks sarnase pinnaga eset või mõelda, milline heli meenutab vihma. Sama komplekt võib toetada nii vabamängu kui ka lühikest ühist ülesannet. Küsimuste vahel jäta piisavalt aega päriselt uurimiseks.
Rühmas anna lastele võimalus mängu kõrvalt jälgida ning kasuta eraldi tegevuskohti, kui helid hakkavad üksteist segama. Ära võrdle lapsi selle järgi, kes julgeb rohkem puudutada. Puhasta jagatud vahendeid tootja juhiste järgi ja hoia tegevus nii lihtne, et täiskasvanu suudaks kõiki osalejaid jälgida.
8Turvalisus ja lapse mugavus
Kontrolli enne mängu vanusemärgist, toote terviklikkust ja puhastamisjuhist. Kodune ese pole automaatselt mänguasi. Lahtised helmed, nööbid, mündid, paisuvad veepärlid ning purunevad või teravad esemed ei sobi siinseks mänguks. Eriti oluline on vältida väikseid osi lapse puhul, kes paneb esemeid suhu. Täiskasvanu kohalolek ei muuda eakohatut vahendit sobivaks.
Kasuta hästi talutavaid materjale ja arvesta teadaolevate allergiatega. Tugevaid lõhnu, eeterlikke õlisid ega tundmatuid segusid pole meelte avastamiseks vaja. Märja tegevuse juures hoia käepärast rätik ning lase lapsel soovi korral kohe käed puhastada. Ära jätka tegevust ebamugavuse, valu, iivelduse või hirmu korral.
Briti tervishoiuteenuse Doncasteri ja Bassetlaw’ laste tegevusteraapia juhis soovitab muuta liikumistegevused etteaimatavaks ning lõpetada need lapse vastuseisu korral. See on praktiline juhis tegevuse kohandamiseks, mitte tõend, et üks mäng raviks sensoorset raskust.
Kui helide, puudutuse või liikumisega seotud raskused häirivad püsivalt lapse söömist, riietumist, lasteaias osalemist või muud igapäevaelu, tasub arutada neid lapse tervishoiuspetsialistiga. Kodune sensoorne mäng pakub avastamisvõimalusi; individuaalse hindamise ja teraapia vajadust see ei asenda.
9Alusta ühest väikesest avastusest
Sensoorsed mängud lastele toimivad kõige paremini siis, kui tegevus on arusaadav, eakohane ja lapse enda kontrolli all. Vali üks kompimis-, kuulamis- või liikumisidee, paku paari sobivat vahendit ning jälgi lapse reaktsiooni. Mõnus viieminutiline mäng võib olla väärtuslikum kui pikk tegevuskava, mille lõpuni laps enam osaleda ei soovi.
Järgmise päeva mäng võib olla täpselt sama. Tuttav kordus annab võimaluse märgata uusi detaile: sama palli pinnal on erinevad kohad, sama heli kestab eri liigutusega kauem ning kotis oleva kujundi serv tundub täna juba tuttav. Õppimine sünnib uurimisest ja katsetamisest, mitte kohustusest iga kord uut muljet saada.
Veel koduseid ideid leiad artiklist „12 eelkooliealise tegevust kodus”. Rahulikuks käeliseks vahelduseks vaata ka pusletamise oskusi käsitlevat artiklit.
Leia lapsele sobiv avastamisvahend
Alusta ühest tekstuurist või helist ja vali mänguvahend lapse vanuse ning huvi järgi.
