Matemaatika õppemängud lastele: arvutamine algab ammu enne tehteid

Seitse mänguideed loendamise, hulkade võrdlemise, mustrite, mõõtmise ja ruumitaju harjutamiseks kodus või lasteaias.

Matemaatika õppemängud lastele ei pea algama tehete ega täidetud töölehega. Kui laps jagab igale mänguloomale ühe taldriku, võrdleb kahte klotsitorni või jätkab punase ja kollase eseme rida, tegeleb ta juba koguste, suuruste ja seaduspärasustega. Sellistes olukordades saab ta oma mõtet kätega proovida ja tulemust vaadata. Kirjutatud tehe võib tulla hiljem, kui selle taga olev tegevus on arusaadav.

Koduse mängu eesmärk ei pea olema võimalikult varajane arvutamine. Palju kasulikum on märgata, kuidas laps ülesandest aru saab: kas ta oskab anda igale osalejale ühe eseme, leida sama suure hulga või selgitada, miks üks torn on kõrgem? Siit leiad seitse praktilist mänguideed ning soovitused, kuidas valida lapse praegustele oskustele sobiv järgmine samm.

Hea algus: vali väike hulk, üks arusaadav ülesanne ja vahendid, mida laps saab ise liigutada. Anna talle aega vastust proovida ning koos kontrollida.

Mida laps enne tehteid avastab?

Arvude nimetamine õiges järjekorras ja esemete loendamine on seotud, kuid erinevad tegevused. Laps võib öelda järjest „üks, kaks, kolm, neli”, aga puudutada sama eset kaks korda või jätta mõne vahele. Sel juhul tasub harjutada aeglaselt: liiguta loendatud ese kõrvale ja ütle iga liigutuse juures üks arvsõna. Väike hulk annab lapsele võimaluse tegevust jälgida.

Oluline on ka koguse küsimus. Kui esemed on loendatud, küsi: „Mitu neid kokku on?” Jäta aega vastata. Kui laps alustab uuesti algusest, lase tal proovida. Täiskasvanu saab viimase arvsõna tähendust rõhutada: „Üks, kaks, kolm. Siin on kokku kolm autot.” Tegevus jääb arusaadavamaks, kui korraga ei lisata uut reeglit ega kiirustata vastusega.

Matemaatiline mõtlemine hõlmab koguste kõrval liigitamist, võrdlemist, asukohti, mustreid ja mõõtmist. Ka Eesti õppekava infoportaali matemaatika ainekavas käsitletakse esemete loendamist, liigitamist, võrdlemist ning matemaatika märkamist ümbritsevas elus. Viidatud leht kirjeldab kooliõpet; allolevad kodused mängud ei ole sealt võetud harjutuskava ega lapse arengu kontrolltest.

Kuidas valida jõukohane matemaatikamäng?

Alusta tegevusest, millega laps tuleb juba osaliselt toime. Kui viie eseme loendamine läheb sassi, võta kaks või kolm. Kui värvi järgi sortimine on lihtne, palu sama valikut teistmoodi jagada, näiteks suuruse järgi. Uus raskus võib tulla ühest muutusest: rohkem esemeid, teine tunnus või vajadus oma valikut selgitada. Kõiki neid korraga muuta pole vaja.

Vali tuttavad ohutud vahendid ja eemalda laualt üleliigne. Väikese eseme asemel saab kasutada suuri mänguloomi, sokke, pabertaldrikuid või ehitusklotse. Lähtu vahendi vanusemärgistusest ning lapse harjumusest esemeid suhu panna. Mäng ei pea kestma kindlat arvu minuteid: lõpeta või tee paus, kui laps väsib, eemaldub või tahab muud tegevust.

Täiskasvanu ülesanne on teha mõte nähtavaks. Küsi „Kuidas sa teada said?” või „Kuidas saaksime kontrollida?”, kuid ära muuda iga valikut küsitlemiseks. Vahel piisab lapse tegevuse kirjeldamisest: „Sa panid igasse kaussi ühe õuna.” See jätab ruumi nii lapse enda lahendusele kui ka järgmisele küsimusele.

7 matemaatika õppemängu lastele

1. Kata mänguloomade laud

Võta kolm mängulooma ja sama palju vanusesobivaid taldrikuid. Palu lapsel igale loomale üks taldrik anda. Vaadake koos, kas keegi jäi ilma või kas mõni taldrik jäi üle. Esimese mängu ajal pole vaja kogust kirjaliku numbriga siduda: ülesanne on luua üksühene vastavus looma ja taldriku vahel.

Järgmises ringis too üks loom juurde, jättes taldrikute hulga samaks. Küsi: „Mida nüüd vaja läheb?” Laps võib puuduva eseme kohe märgata või hakata uuesti kõiki paare moodustama. Mõlemad annavad võimaluse arutleda. Sama mäng toimib päriselt lauda kattes, kui laps saab anda igale sööjale ühe ohutu söögiriista.

2. Leia kaks võrdset hulka

Pane kaks ühesugust alust kõrvuti ja aseta ühele kolm suurt klotsi. Palu lapsel teha teisele sama suur hulk. Kui ta kõhkleb, asetage klotsid paarikaupa vastamisi. Nii saab võrdsust kontrollida ilma oletamata, kumb rida näeb pikem välja. Esialgu kasuta sama suurusega esemeid, et suurus ei segaks koguse võrdlemist.

Seejärel nihuta ühe rea klotsid üksteisest kaugemale. Kas kogus muutus? Ärge tehke lapse vastusest hindelist ülesannet. Pange esemed uuesti paaridesse ja vaadake koos. Hiljem võib ühte hulka lisada või sellest ära võtta ühe eseme ning küsida, kummal alusel on rohkem ja kuidas seda näidata.

3. Ava sorteerimispood

Valige mõned tuttavad esemed, mida saab rühmitada ühe selge tunnuse järgi. Näiteks lähevad punased mängutoidud ühte korvi ja kollased teise. Palu lapsel ise reegel välja mõelda ning kirjeldada, mille järgi ta jagas. Mõni ese võib tekitada arutelu: kahevärviline õun ei pruugi sobida üheselt kummassegi korvi.

Ära sunni ebaselget eset kindlasse rühma. Laps võib pakkuda sellele eraldi kohta või valida teise jaotuse. Järgmine kord sorteerige samu vahendeid suuruse või kuju järgi. Nii saab märgata, et ühel esemel on mitu omadust ning rühmitamisreegel sõltub valitud küsimusest. Keerukamas variandis otsitakse korraga näiteks suuri punaseid esemeid.

4. Jätka värvilist rütmi

Loo suurtest klotsidest lühike korduv rida: punane, kollane, punane, kollane. Loe rütm koos lapsega ette ning küsi, mis võiks järgmisena tulla. Alguses on hea jätta lapse ette ka samasugune valmis näidis. Kui ta valib teise värvi, võrrelge rida rahulikult näidisega ja laske tal uuesti proovida.

Kui lihtne vaheldumine on tuttav, proovige rütmi „punane, punane, kollane”. Muster võib koosneda ka helidest või liigutustest: plaks, patsutus, plaks, patsutus. Palu lapsel enda muster teha ja sina jätkad seda. Siis saab ta ise kontrollida, kas täiskasvanu sai tema reeglist aru. Muutke korraga ainult ühte tingimust.

5. Mõõda rada kokkulepitud ühikuga

Valige lühike vahemaa, näiteks mänguauto tee vaiba servast lauajalani. Võtke mitu ühesugust suuremat klotsi ja asetage need üksteise järele. Jälgige, et nende vahele ei jääks vahesid ning osad ei kattuks. Loendage, mitu klotsi rada katab. Sentimeetreid ei pea esimesel korral kasutama.

Võrrelge sama rada teise, pikema ühikuga. Miks tuli nüüd väiksem arv? Näidake muutust esemete abil, ilma et peaks jõudma keerulise seletuseni. Ka sammudega mõõtmine sobib aruteluks, kuid täiskasvanu ja lapse sammud võivad olla erineva pikkusega. Just see erinevus annab põhjuse küsida, millal vajame kõigile ühesugust mõõtühikut.

6. Juhata mänguloom kohale

Tee mõnest suurest karbist ja mänguesemest väike maastik. Palu lapsel panna loom karbi kõrvale, karbi ette või teise looma taha. Alguses näita vajaduse korral ise ühe juhise täitmist. Kui mitu sõna ajavad segadusse, vali kaks selgelt erinevat asukohta ja tegutse nendega.

Seejärel vahetage rolle: laps juhatab ja täiskasvanu liigutab. Keerukamas mängus kirjeldatakse lühikest teekonda või tehakse paberile lihtne kaart. Vasakut ja paremat ei pea kasutama enne, kui see on lapsele jõukohane. Ka „kõrval”, „vahel”, „ees” ja „taga” võimaldavad ruumilisi suhteid täpselt kirjeldada ning üksteise juhiseid kontrollida.

7. Mõtle välja väike arvulugu

Aseta lauale kaks mänguautot ja too üks juurde: „Parklas oli kaks autot. Üks sõitis juurde. Mitu autot nüüd parklas on?” Las laps liigutab esemeid ning leiab koguse enda valitud viisil. Esialgu pole vaja tehet kirjutada ega nõuda peast vastamist. Lugu, tegevus ja kogus peaksid omavahel kokku sobima.

Hiljem saab proovida ärasõitmist, esemete kaheks jaotamist või puuduva osa leidmist. Näiteks peidab täiskasvanu viiest klotsist kaks läbipaistmatu tassi alla ning kolm jääb nähtavale. Kui see on liiga keeruline, jätke kõik esemed nähtavale. Laps võib ka ise arvuloo koostada, mille täiskasvanu mängides lahendab.

Kolm vahendit erinevateks harjutusteks

Esmalt vali tegevus, alles siis vahend. Loendusplaat sobib esemete paigutamise ja loendamise katsetamiseks, numbrikolmnurgad arvu eri kujutamisviiside seostamiseks ning korduvkasutatav töövihik lapsele, kes tunneb juba huvi pildiülesannete vastu. Ükski neist ei pea asendama igapäevast esemete jagamist, võrdlemist ja koos arutamist.

VIGA loendusplaat

VIGA loendusplaat

VIGA
17,00 €
Puidust loendusplaat esemete paigutamiseks ja loendamiseks

LISA KORVI

SEPP magnetiline loogikamäng „Numbrikolmnurgad”

SEPP magnetiline loogikamäng „Numbrikolmnurgad”

SEPP
20,50 €
18 magnetit ja mängulaud; soovituslik vanus 4–6 a

LISA KORVI

Harjutame numbreid ja loendamist – masinatega töövihik

Harjutame numbreid ja loendamist – masinatega töövihik

Tegelusraamatud ja mängud
8,00 €
A4; 8 kahepoolset lehte ja kustutajaga marker

LISA KORVI

SEPP numbrikolmnurkade tooteinfo soovituslik vanus on 4–6 aastat; komplekt ei sobi väikeste osade tõttu alla 3-aastastele. VIGA loendusplaadi ja töövihiku juures ei ole kontrollitud andmetes üheselt kinnitatud arvulist vanusesoovitust, seega vaata tootelehe infot, pakendi märgistust ja lapse oskusi. Konkreetse tarneaja ja saadavuse leiad tootelehelt.

Kuidas sama mäng lihtsamaks või keerukamaks teha?

Vähem kogenud mängijale anna väike hulk ja üks selge tegevus. Ta võib esemeid tõsta, sobitada või osutada, ilma et peaks oma vastust pika lausega põhjendama. Kui sõnaline juhis ei aita, näita esimest sammu ja lase lapsel jätkata. Vajaduse korral jäta numbrikaardid kõrvale ning tegele ainult kogustega.

Kogenum mängija saab võrrelda mitut lahendust. Palu leida kaks eri viisi viie eseme jagamiseks või teha sama hulk teistsugustest vahenditest. Kirjutatud numbrimärgi võib lisada siis, kui laps saab selle konkreetse kogusega seostada. Kui ta oskab juba liita, lase tal oma lahendus esemete või joonisega nähtavaks teha.

Ära sea kõigile sama vanuse põhjal ühesugust mänguraskust. Jälgi, kas laps mõistab eesmärki ning saab vähemalt mõne sammu ise teha. Kui üks laps tahab loendada ja teine sorteerida, võivad nad kasutada samu vahendeid eri ülesandega. Rohkem mõtteid valiku tegemiseks leiad meie artiklist koduseks õppimiseks sobivatest õppevahenditest.

Mida teha eksimise ja vastumeelsusega?

Eksimus näitab sageli, milline osa vajab veel nähtavat tuge. Kui laps loendab ühe eseme kaks korda, ärge alustage pikast seletusest. Proovige loendatud esemed ühele poole tõsta või asetada iga ese oma tühjale alusele. Kui hulkade võrdlemisel segab pikk rida, pange esemed paaridesse. Muutke olukorda nii, et laps saab ise tulemust vaadata.

Väldi kiiruse rõhutamist ja teiste lastega võrdlemist. Konkreetne tähelepanek „Sa kontrollisid kõik paarid üle” ütleb lapse tegevuse kohta rohkem kui üldine hinnang tema matemaatikavõimele. Ka õige vastuse korral võib küsida, kuidas ta selle leidis. Seda ei pea tegema iga käigu järel, et mäng ei muutuks suuliseks kontrolltööks.

Kui laps ei soovi numbrimängu, otsi matemaatikat tema enda tegevusest. Autohuviline saab teha parkimiskohti, loomahuviline jagada tegelastele pesi ning meisterdaja jätkata paberkujundite mustrit. Kui koguste või lihtsate juhiste mõistmine valmistab püsivalt raskusi ka tuttavates igapäevaolukordades, aruta tähelepanekuid õpetajaga. Ühe mängu põhjal ei saa lapse võimete kohta diagnoosi ega kaugele ulatuvaid järeldusi teha.

Alusta ühest päris küsimusest

Head matemaatika õppemängud lastele annavad põhjuse midagi teada saada: kas kõigile jätkub, kumb on pikem, mis tuleb järgmisena või mitu on pärast muutust kokku? Vali tänaseks üks selline küsimus ning lase lapsel vastust tegutsedes otsida. Tuttava mängu juurde võib uuesti tulla ja muuta ainult üht väikest tingimust.

Kui vajad mänguks eraldi vahendit, vaata Keerduse matemaatika õppevahendite valikut ning võrdle toodet just selle tegevusega, mida soovid koos lapsega teha. Jõukohane ülesanne ja arusaadav juhis aitavad olemasolevast vahendist rohkem kasutust leida kui võimalikult suur hulk korraga ostetud õppemänge.

Leia vahend oma järgmise mängu jaoks

Võrdle loendamise, hulkade ja matemaatilise mõtlemise õppevahendeid.

VAATA MATEMAATIKA ÕPPEVAHENDEID

jaga seda artiklit:

Facebook
Pinterest
X
Email
Print

TEKKIS VEEL HUVI? LOE ROHKEM