Õppevahendid HEV-lapsele: kuidas valida lapse vajadustele sobiv vahend?

Praktiline valikujuhend: kuidas leida ja kohandada õppevahendeid lapse huvide, eesmärkide ja individuaalsete vajaduste järgi.

Õppevahendid HEV-lapsele võivad aidata teha ülesande nähtavamaks ja anda lapsele võimaluse õppimises osaleda talle sobival viisil. Valiku lähtekoht on konkreetne laps: tema huvid, tugevused, eesmärk ja vajalik tugi.

Selles juhendis vaatame, milliseid omadusi pildikaartide, matemaatikavahendite ja mängude juures tähele panna ning kuidas samu vahendeid paindlikult kasutada.

Lühidalt: vali vahend eesmärgi, ligipääsetavuse, lapse vanuse ja huvi järgi. Proovi seda koos lapsega ja kohanda vajadusel; ükski vahend ei sobi automaatselt kõigile.

Alusta lapse eesmärgist ja huvist

Õppevahendid HEV-lapsele tasub valida selle järgi, mida laps tahab või vajab õppida, kuidas ta saab ülesandes osaleda ja mis teda praegu takistab. Ühele lapsele on abiks suurem pilt, teisele käega liigutatavad osad, kolmandale võimalus vastata sõrmega näidates. Sama diagnoosiga lapsed võivad vajada täiesti erinevaid lahendusi.

Alusta lapse tugevustest ja huvidest. Kui talle meeldivad masinad, võib masinapiltidega loendamine olla kutsuvam kui juhuslikud kujundid. Kui laps soovib liikumist, saab kaarte otsida toa eri paikadest. Küsi temalt, mis talle sobib, ning võimalusel aruta valikut õpetaja või tugispetsialistiga.

Vahend ei pea kandma silti „erivajadustele”. Ka tavapärased kaardid, klotsid ja töövihikud võivad sobida, kui ülesande sisu ja kasutusviis on lapsele jõukohased. Tähtis on vaadata nii vanusesoovitust kui ka tegelikku oskuste taset ning valida lapse vanust ja huvisid austav kujundus.

Selge pilt ja arusaadav ülesanne

Vaata, kui palju infot on korraga nähtaval. Tihedal lehel võib olla keeruline leida vajalikku kohta ka siis, kui laps tegelikult oskab vastata. Kata ülejäänud ülesanded paberiga ja jäta nähtavale ainult üks osa. Ka pildikaartidest võib kõigepealt valida kaks või kolm.

Juhis võiks kirjeldada üht konkreetset tegevust: „Leia samasugune pilt.” Näita vajadusel esimene näide ette, seejärel lase lapsel proovida. Kui ülesanne õnnestub vaid pideva etteütlemisega, vähenda vihjeid vähehaaval ning vaata, kas laps leiab järgmise sammu ise.

Pildiline tugi ei tähenda, et iga pilt oleks kõigile arusaadav. Fotod, joonistused ja sümbolid vajavad mõnikord koos selgitamist. Veendu, et laps tunneb kujutatud eseme ära ja teab, mida temalt oodatakse. Ühendkuningriigi EEF-i juhend käsitleb selgesõnalist õpetamist ja ajutise toe kohandamist; see ei tõenda üksiku kaardikomplekti mõju.

Pildikaardid ja suhtlemist toetavad vahendid

Pildikaardid annavad võimaluse rääkida sellest, mida laps märkab, soovib või tunneb. Alustage ühest tuttavast pildist. Laps võib sellele osutada, öelda ühe sõna, kasutada enda suhtlusvahendit või kirjeldada olukorda pikemalt. Täiskasvanu ootab vastust ja annab lapsele aega.

Kaartide abil saab teha valiku: „Kas alustame pildist A või pildist B?” Veendu, et pakutud valikud oleksid päriselt võimalikud ning laps saaks soovi korral keelduda. Pilti ei pea kasutama testina; see võib lihtsalt toetada ühist juttu, järjestamist või mängu.

Kui laps kasutab alternatiivset või toetavat suhtlust, näiteks talle tuttavaid sümboleid või suhtlusseadet, järgi tema tavapärast süsteemi ja konsulteeri logopeediga. Juhuslik kaardikomplekt ei asenda individuaalselt valitud suhtluslahendust. Piltide ja sõnade raskusaste ning teema tuleb valida lapse vanuse ja arusaamise järgi.

Arvutamine käega katsutavate vahenditega

Loendamisel saab alustada päris esemetest, mida laps saab tõsta: klotsid, suured nupud või muud ohutud vahendid. Aseta kaks eset lauale ja lisa üks juurde. Las laps näitab, kui palju on kokku, või loendab esemed koos täiskasvanuga. Alles seejärel võib sama olukorda kujutada pildina või arvutehtena.

Kui käeline haaramine on keeruline, proovi suuremaid või kergemini liigutatavaid osi, libisemiskindlat alust või võimalust osutada, samal ajal kui täiskasvanu eset liigutab. Eesmärk võib olla koguse mõistmine; täpne haaramine ei pea olema iga matemaatikaülesande eeltingimus.

Töövihiku puhul kontrolli, kas laps saab kirjutusvahendit kasutada ja kas lehel on piisavalt ruumi. Kustutatav pind võimaldab vastust parandada, kuid ei sobi automaatselt igale lapsele: läikiv pind, lõhn või markeri hoidmine võib häirida. Proovige kõigepealt ühte ülesannet ning vajadusel kasutage teist vastamisviisi.

Mälumäng, järjestamine ja oma tempo

Mälumängu saab alustada nähtavate kaartidega. Pane lauale kaks pildipaari ja palu lapsel leida samasugused. Kui see on tuttav, pöörake kaardid ümber või lisage paar juurde. Kaartide arvu vähendamine muudab tegevuse jõukohasemaks, ilma et kogu mäng tuleks kõrvale jätta.

Järjestamiseks võib valida kolm pilti igapäevasest tegevusest: kõigepealt võtame mantli, siis paneme selle selga ja seejärel läheme õue. Veendu, et pildid ja tegevus on lapsele tuttavad. Laps võib järjekorra ise paika panna, selgitada oma valikut või näidata, milline samm on järgmine.

Mängu eesmärk ei pea olema kiirus ega võitmine. Võite otsida paarid koos, lõpetada siis, kui laps väsib, ja jätkata hiljem. Kui huvi kasvab, saab reegleid täiendada. Kui laps ei soovi kaartidega tegutseda, proovi sama mõtet päris esemetega või küsi, milline teema teda huvitaks.

Meelekogemus ja liikumispaus

Pind, heli, valgus ja liikumine võivad eri lastele mõjuda erinevalt. Ühele meeldib palliga rahulikult veeretada, teisele võib läikiv või krobeline pind olla ebamugav. Näita vahendit esmalt, lase lapsel otsustada, kas ta soovib puudutada, ja paku soovi korral alternatiiv.

Liikumispaus võib tähendada toa teise otsa kõndimist, venitust või palli veeretamist. Laps ei pea puudutama vahendit vastu tahtmist ega kasutama kõiki meeli korraga. Väldi lubadust, et konkreetne sensoorne toode rahustab, parandab tähelepanu või lahendab õppimisraskuse.

Kontrolli toote vanusesoovitust, detailide suurust ja seisukorda ning otsusta lapse oskuste põhjal, millist järelevalvet on vaja. Kui laps paneb esemeid suhu või kasutab neid tavapärasest erinevalt, aruta turvalist valikut täiskasvanu või spetsialistiga.

Näited Keerduse valikust

Järgmised tooted on näited erinevatest tegevusviisidest, mitte soovitus kindla diagnoosi korral. Sobivus sõltub lapse vanusest, huvidest, ohutusest ja sellest, kuidas vahendit kasutatakse. Hinnad ja saadavus võivad muutuda.

Õppekaardid „Esimesed jutukaardid“

Õppekaardid „Esimesed jutukaardid“

Minu Tark Laps
15,50 €
34 kaarti; tootja soovitus 1–3 a

LISA KORVI

Mälumäng „Ookean“

Mälumäng „Ookean“

Floss’n’Rock
5,50 €
12 pildipaari; vanus 2+

LISA KORVI

Harjutame numbreid ja loendamist – masinatega

Harjutame numbreid ja loendamist – masinatega

Tegelusraamatud ja mängud
8,00 €
Korduvkasutatav; marker kaasas

LISA KORVI

LUDI sensoorne sädelev pall

LUDI sensoorne sädelev pall

Ludi
6,00 €
Läbimõõt 10 cm; vanus 3 kuud+

LISA KORVI

Viis küsimust enne ostmist

1. Mis on lapse konkreetne eesmärk ja kas valitud vahend võimaldab just seda harjutada? Näiteks pildipaari leidmine, koguse näitamine või jutustuse alustamine on eri eesmärgid.

2. Kas laps pääseb tegevusele ligi? Vaata pildi suurust, kontrasti, teksti, detailide haaratavust ja seda, kas vastata saab ka osutades või suuliselt.

3. Kas raskust saab muuta? Vähem kaarte, üks ülesanne korraga või tuttava näite lisamine võib aidata alustada. Samas peab jääma võimalus pakkuda lapsele edasi mõtlemist.

4. Kas teema ja välimus sobivad lapse vanuse ja huvidega? Lihtne ülesanne ei pea tähendama beebilikku kujundust. Kooliealisele lapsele saab pakkuda eakohast sisu ka siis, kui ta vajab väiksemaid samme.

5. Kas vahend on turvaline ja käepärane? Kontrolli vanusepiirangut, osade suurust, kasutusjuhist ning seda, kas vajalikud lisad on komplektis. Vaata ka, kas sama vahendit saab kasutada rohkem kui ühel moel.

Koostöö ja sobivuse jälgimine

Leppige lapse, pere ja õpetajaga kokku väike eesmärk ning vaadake mõne kasutuskorra järel, mis juhtus. Kas laps sai aru, kuidas alustada? Kas ta osales enda valitud viisil? Kas ta vajas vähem abi või väsis hoopis kiiremini? Need tähelepanekud annavad valikule rohkem tuge kui üksainus edukas mängukord.

Kui vahend ei sobi, pole laps süüdi ega pruugi ka toode halb olla. Proovige muuta ülesannete hulka, juhendamist, asendit või keskkonda. Vajadusel valige teine vahend ja küsige nõu eripedagoogilt, logopeedilt või muult lapsega töötavalt spetsialistilt.

Põhjalikumaid selgitusi uuringute ja õppimise kohandamise kohta leiad meie artiklist kuidas toetada HEV-lapse õppimist. Seal käsitleme ka seda, mida uurimistulemustest saab ja mida ei saa konkreetse lapse kohta järeldada.

Sobiv vahend aitab lapsel osaleda

Parim õppevahend ei ole tingimata kõige keerulisem ega kallim. See võimaldab lapsel mõista eesmärki, tegutseda talle sobival viisil ja kogeda, et tema valikud loevad. Alusta väikesest, märka lapse tagasisidet ja kohanda tegevust koos temaga.

Õppevahend on üks osa toest. Vajaduse korral aitab õpetaja ja tugispetsialist valida sobiva õppeviisi ning hinnata, millist täiendavat tuge laps vajab.

Leia õppimiseks sobiv vahend

Vaata Keerduse õppevahendite valikut ja vali lapse huvist ning vajadustest lähtudes.

VAATA ÕPPEVAHENDEID

jaga seda artiklit:

Facebook
Pinterest
X
Email
Print

TEKKIS VEEL HUVI? LOE ROHKEM